Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika

 

 

2. detsembril korraldas A. H. Tammsaaremuuseum Tallinnas 7. sügiskonverentsi „Eesti romaan. Sisse- ja väljavaateid”. Esinesid Rein Veidemann („Eesti romaanilugu. Endel Nirk ja Pärt Lias revisited), Brita Melts [(„Pihtimusromaan (J. Jõerüüdi ja T. Õnnepalu näitel)”], Mihkel Kunnus („Romaani metafüüsika ja eetika”), Maarja Vaino („Poeetika vahendid Tammsaare näitel”), Maret Vaher („Karl Ristikivi „Põlev lipp” ja Dante „Jumalik komöödia”), Rutt Hinrikus („Mats Traadi üksi rändaja koorem”), Peeter Helme  („Raamat kui sündmus”), Ivo Heinloo („Triviaalromaani pidulik argipäev”) ja Tiit Aleksejev („Ajalooline romaan: siin ja praegu”). Pärast konverentsi avati näitus „Eesti romaan XX sajandil”.

7. detsembril kaitses Tallinna Ülikooli doktorant Maarja Vaino doktoritöö „Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus”. Juhendaja oli ReinVeidemann (TLÜ), oponendid Cornelius Hasselblatt (Groningeni Ülikool) ja Arne Merilai (TÜ).

8.–9. detsembril korraldasid UTKK ja Soome Kirjanduse Selts Helsingis seminari „Romaanid, ajalood ja romaanirahvad: soome ja eesti ajalooline romaan ja ajalookirjutus” („Novels, histories, and novels nations: Finnish and Estonian historical fiction and historiography”). Esinesid Heidi Grönstrand, Mari Hatavara, Linda Kaljundi, Tiina Kirss, Eneken Laanes, Kukku Melkas, Piret Peiker, Aare Pilv ja Jaan Undusk.

20. detsembril esitles Emakeele Selts Tallinnas Eesti Keele Instituudis Ferdinand Johann Wiedemanni „Eesti keele grammatikat”, mille on tõlkinud Heli Laanekask ja toimetanud Ellen Niit.

20. detsembril pidas Ergo-Hart Västrik Tartus von Bocki majas venia legendi loengu teemal „Looduslikud pühapaigad vadja rahvausus”.

21.–22. detsembril peeti Eesti Kirjandusmuuseumi saalis traditsioonilised Kreutzwaldi päevad, mis seekord oli lisaks Kreutzwaldi enese loomingule pühendatud ka tõlkimisele. Alustuseks kõneles Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg muuseumi tööst lõppeval aastal. Esimesel päeval esinesid Toomas Kiho („Tõlke vältimatusest”), Peeter Torop („Kultuur, tõlge ja tõlkeline mõistmine”), Jaan Kaplinski („Keel ja tõlge”), Anne Lange („Miks mitte tõlkida?”), Marin Laak ( „„The Poeg of Kalev”: Triinu Kartuse tõlke jälgedel”), Kärt Summatavet („Kunstniku Kalevipoeg: Rauast Neemeni”), Vello Paatsi („„Terre, armas eesti rahvas””) ja Andreas Kalkun („Eesti oma terra incognita. Kreutzwald seto kultuuri vahendamas”). Teisel päeval kõnelesid Reet Hiiemäe („Gnoomid, kooboldid ja goblinid. Uskumusolendite nimetuste tõlkimise spetsiifikast”), Märt Läänemets („Laozi „Daodejing” eesti keeles: tõlked ja tõlgendused”), Vladimir Sazonov („Mõningaid võrdlusmomente Uus-Assüüria kroonikatest ja annaalidest 9.–7. sajandil eKr. „Ajalooliste tekstide” arenguetappide ja stiili ning kompositsiooni analüüs”), Heinike Heinsoo („Tänapäeva vadjalaste keelest”), Enn Ernits („Vepsakeelsest kirjasõnast: tõlked ja originaalteosed”), Sirje Kupp-Sazonov („Grammatilisest soost tingitud raskused vene-eesti tõlkes”), Renata Sõukand, Raivo Kalle („Tõlked ja valetõlked Eesti taimepärimuse mõjutajatena”), Mare Kõiva („Mitmekeelsed loitsud. Kas tõlked või koodivahetus?”) ja Anu Korb („Diasporaa eestlaste kohanemisest asukohamaal kogutud pärimusainese põhjal”).